Ingcindezi yokuthi abafundi bakamatikuletsheni benze kahle ezivivinyweni zokugcina kudala ukuxineka kwengqondo abaningi abalwa nakho
Kuleli sonto kube nesikhumbuzo sikaLibone Yaka, 17, obefunda u-matric eByletts Combined School ngase-East London.
Umfundi ka-matric uzibulele ngokuzilengisa esihlahleni ngothayi wesikole ngemuva kokubanjwa ekopela ezivivinyweni.
ULibone Yaka, 17, ochazwe uthishanhloko wakhe “njengomfundi othule, oziphethe kahle nobehlala emamatheka”, ushonele eByletts Combined School e-East London.
Ubengomunye wabafundi abane ababanjwe bekopela, kodwa kunguye yedwa owaba nesandla kulokho.
Isidumbu sakhe satholwa ozakwabo. Le nhlekelele iye yagqamisa ingcindezi entsheni yokuba yenze kahle ezivivinyweni zayo zokugcina, kanye nokucindezeleka kwengqondo abafundi abaningi ababhekana nakho.
“Ubeyindoda elungile, emnene, enobuntu obumangalisayo. Ngizowakhumbula amahlaya akhe,” kusho umngane wakhe owayekhungathekile nofunda naye ekilasini uNkanyezi Blom. "Ubengumdlali webhola lombhoxo osezingeni eliphezulu. Sasiseqenjini elilodwa, futhi eyiphini likakaputeni wami. Wayethule kodwa ehlekisa. Ngesikhathi sisodwa, wayethanda amahlaya."
Isigameko sokukopela senzeke ngesikhathi sokuhlolwa kwe-Physical Science paper 2 ngoNovemba 10.
ULibone nontanga yakhe kamatikuletsheni bebefunda ngokugcwele esikoleni.
Yena nabanye ahlala nabo abane kusolakala ukuthi batshale i-Physical Science study guide endlini yokugezela base beshintshana ngokuthatha ikhefu bebheka kuyo, kusho okhulumela uMnyango wezeMfundo e-Eastern Cape uMali Mtima.
Uthishanhloko wesikole uMonde Yeko, owayengumgadi wabaviwa oyinhloko, wahlola indlu yangasese wathola i-study guide.
UMtima uthe baphucwe amaphepha ezivivinyo zabo abese bephelele ingxenye yabo kwafakwa amasha ngokuhambisana nemigomo yezivivinyo zikazwelonke.
Mhlawumbe ngenxa yesimilo sakhe, wazibeka icala ngoba esaba isiyalo futhi efuna ukukhombisa inhlonipho. Esikhundleni sokuqamba amanga, wavuma ukuthi leli pheshana ngelakhe. Ngikholwa ukuthi wazizwa ezisola futhi ekhathazekile ngokuthi abantu bazothini ngaye
—
Mkhululi Yaka, Libone’s uncle
“Kodwa ngeshwa omunye wabafundi abathintekayo wazibulala,” kusho uMtima.
Umalume kaLibone uMkhululi Yaka uthe leli bhungu belithobekile futhi lizinzile futhi alisoze laphakamisa izwi kunoma ubani. Wayefuna ukwenza izifundo zobunjiniyela bomphakathi.
“Mhlawumbe ngenxa yesimilo sakhe uzisole ngoba esaba isiyalo efuna ukukhombisa inhlonipho, esikhundleni sokuqamba amanga wavuma ukuthi leli pheshana ngelakhe, ngikholwa wukuthi uzizwa enokuzisola futhi ekhathazekile ngokuthi abantu bazothini ngaye,” kusho uYaka.
UYeko watshela iSunday Times: “Wayethule kakhulu, ecocekile, ehlale emoyizela, engumfundi oqondile.” Lapho ngikhuluma enkonzweni yesikhumbuzo sakhe, enye into engiyishilo [iwukuthi] abanye abafundi obaziyo ngenxa yokuthi bahlale beya ehhovisi likathishanhloko ngenxa yento eyodwa noma enye.” Kodwa selokhu afika ebangeni leshumi, akakaze athathelwe izinyathelo zokuqondisa izigwegwe.
“Nguye yedwa owavuma ukuthi kukhona abakwenzayo endlini yokugezela, abanye baphika waxolisa wathi uyaxolisa, ngamtshela ukuthi mhlawumbe kuzoqhuma uma sekumakwa imibhalo.
"Akazange ashiye incwadi yokuzibulala, ngakho wonke umuntu uyaqagela. Asifuni ukusho ukuthi lesi sigameko yisona kuphela esiyimbangela. Kungenzeka ukuthi sidale okuthile."
ULibone bekulindeleke ukuthi athole i-Bachelor's pass. Ubevelele ekukhulumeni esidlangalaleni, edlala ibhola lombhoxo, futhi wayaziwa ngesitayela sakhe sakudala se- kofifi.
“Kwakunzima kakhulu ngosuku lokuqala kwenzeke lesi sigameko, ngikhumbula bebhala iphepha le-geography, wawubona ukuthi abavumi.
“Kwaba nzima nakimina ngesikhathi ngihambisa amaphepha emibuzo nezimpendulo, ngifika kuleli tafula elingenalutho abejwayele ukuhlala kulo, akubanga lula neze ngemuva kwalesi sigameko.”
Okhulumela amaphoyisa ase-Eastern Cape, uLt Col Siphokazi Mawisa, ukuqinisekisile ukuthi amaphoyisa athole isidumbu sikaLibone base bevula uphenyo. Akukho ukudlala kabi okusolwayo.
Osonhlalakahle babizwe ukuzokweseka abafundi abahlukumezekile, esho.
"Uzilengise ngemuva kwesikole ngaphandle kwegceke, abafundi bayofunda ngo-7pm, babuya ngo-9 ebusuku engekho endlini yokulala, bamfuna bamthola elenga esihlahleni ngabo-10:30," kusho uMawisa.
ULibone ungcwatshwe izolo eKwelera. Ukushona kwakhe kube ngesinye sezigameko eziningi ezisohlwini lombiko wenqubekelaphambili wamasonto onke womnyango wezemfundo eyisisekelo mayelana nezivivinyo zikamatikuletsheni.
Izigameko ezimbalwa zokukhathazeka “ngenhlalakahle yabafundi kanye nesidingo sokwesekwa okujulile nokuphelele kwengqondo nomphakathi” zafakwa ohlwini.
Kube nokugetshengwa kwempahla yabafundi bekhonjwe ngezibhamu; ukudubula; izinga eliphezulu lokugula; ukulova; ukucindezeleka; ukuboshwa; imibhikisho; abafundi ababili abakwazanga ukubhala ngenxa yokudlwengulwa, nabanye ngenxa yengozi yemoto emagcekeni esikole.
Abanye balaba bafundi - ngaphansi kokuqondisa kwezikhulu zesifunda - bebebhala izivivinyo zabo bevalelwe, abanye besembhedeni wasesibhedlela.
Umbiko womnyango uveza ingozi lapho imoto kathisha ishayisana nabafundi bakamatikuletsheni esangweni laKwamakhutha Comprehensive High Scho.

Thumela amazwana